Tallinna Orienteerumisteisipäevakute A&O
Käesolev annab hea ülevaate Tallinna Teisipäevakute olemusest ning sellest, kuidas päevakul kenasti hakkama saada.
ALUSTUSEKS
Tallinna Orienteerumisteisipäevak on hea võimalus orienteerumisvilumuse saavutamiseks ja ka treeninguks pärast töö- või koolipäeva. Teisipäevakutel pakutakse erineva pikkuse ja raskusastmega radu nii noortele kui ka eakamatele, nii kogemustega orienteerujatele kui algajatele. Enne igat teisipäevakut paneb korraldaja kogu päevaku kohta käiva info kodulehele üles (teisipaevakud.ee esileht ja vt. menüüpunkti Kalender) samuti on info üleval OK Nõmme FB-lehel, et kohapeal ei peaks enam teabe hankimisele aega kulutama. Tutvu hoolega eeloleva võistluse olemusega, loe rajainfot. Vali välja omale sobiv võistlusklass ja ala, millega tegeleda soovid. Hetkel on võimalus valida kolme distsipliini vahel: orienteerumisjooks, rattaorienteerumine ja tärniga tähistatud üritused kalendris ratastooliorienteerumine. Kui oled päris algaja, on soovitatav tutvuda enne rajale minekut orienteerumise algtõdedega. Päevakule ei pea eelnevalt ette registreerima.
RIIETUS
Ei ole olemas halba ilma, vaid vale riietus – riietu vastavalt ilmale! Pane jalga mugavad jalanõud ja selga spordiriided. Kindlasti võta kaasa varuriided ja jalanõud, et peale metsast tulekut ei peaks märgade riietega olema.
Orienteerumisjooks
Jalanõu olgu mugav ja jalas hästi istuv. Valik tuleb langetada kahe peamise tüübi vahel, kas tavaline vabaajajalats või spetsiaalne orienteerumisjalats. Osade orienteerumisjalanõude alt võib leida ka naastud – sel juhul on tegu naastaritega. Selle eelis lööb välja just pinnasmaastikul ja järskude kallakute peal, kus nad saavutavad parema haakumise ega libise tagasi. Samuti üle märjast libedate puude astudes seisab naast kindlalt paigal, samas kui tavajalatsiga võib seal kergesti libastuda. Kui aga sekundi murdosad pole esmased, saab väga edukalt hakkama ka tavalise spordi -ja vabaajajalatsiga.
Et orienteerumisüritusi korraldatakse peamiselt plusskraadide juures, siis piisab ühest riietuskihist, milleks võiks olla liibuv või sellega sarnane riietus, et metsas liigeldes riided puuokste jms taha kinni ei takerduks. Samuti tuleks riietuse juures jälgida materjali hingavust. Jalgade lõhkumise vastu aitavad spetsiaalsed säärekaitsmed.
Rattaorienteerumine (RO)
Et rattaga sõidetakse peaasjalikult vaid teedel ja tänavatel, siis ei ole rattaorienteerumises nõudmised riietusele nii suured. Jalanõu valik sõltub harjumusest, kas eelistatud on klipless pedaalid või tavapedaalid. Siiski oleks soovtatav kanda rattapükse ja tuule- ning ilmastikukindlat jakki ja rattakindaid. Ainuke kohustuslik element ratturi riietuse juures on kiiver. Tuletagem meelde, et tegemist on siiski spordialaga, kus kukkumine pole välistatud. Sel juhul võib just kiiver ära hoida suuremad ja tõsisemad vigastused. Sellest lähtuvalt peab kiiver olema paras ja sobima hästi pähe.
Ratastooliorienteerumine (RTO)
Vali sobilik liikumisvahend kuna rada on planeeritud tehiskattega teedele ja pinnasekattega radadele. Metsas sõitma ei pea.
KOHALESÕIT JA PARKIMINE
Enne teele asumist uuri järele võistluse toimumise koht ja aeg ning arvesta võimalike takistustega (liiklusummikud, teetööd jms) ning vajadusel varu kohalesõiduks rohkem aega. Tee suurematelt maanteedelt kuni võistluskeskuseni on tähistatud vastavate siltidega. Kohale jõudes pargi auto korraldajate poolt näidatud kohta – ära tee omaloomingut. Ära jäta tulemist viimasele minutile, sest kiirustades teed vigu ning pahatihti oled ka närvilisem. Tule päevakule varakult ja heatujulisena! Arvesta ka sellega, et enne starti on vaja vahetada riided ja osta stardist kaart.
STARDIKORRALDUS
Enne starti tutvu veel infostendiga (infostend info olemasolu korral) sest seal võib kirjas olla rada puudutav oluline teave. Seejärel osta müügitelgist omale stardipääse (osavõtutalong, vt. ka võistlusklasse ja osavõtutasusid). Osavõtutalongi saad stardialas kaardi vastu vahetada. Soovitus on osavõtt tasuda juba eelnevalt Stebbys siis jääb kohapeal sularaha arveldamine ära ja sulle väljastatakse müügitelgist osavõtutalong starti minekuks. Müügitelki saad vajadusel jätta enda autovõtmed kui ka koti või üleriided.
VõISTLUSKLASSID JA OSAVõTUMAKSUD
Võistlusklasside valik sõltub alast. Vaata juhendit: https://www.oknomme.ee/?p=3
Orienteerumisjooks
On olemas kolm rajatüüpi – Lihtne, Keskmine ja Raske. Need omakorda jagunevad vastavalt raja pikkusele ja keerukusele kaheks. Nii saadakse seitse erinevat rada,
Võistlusklass kujuneb välja kolmest näitajast [sugu][vanuse alampiir][raskusaste] ning võimalikud väärtused oleksid:
Sugu – orienteeruja kutsub osalejaid vastavalt kas Mehed (M) või Naised (N).
Vanuse alampiir – number tähistab jooksja vanuseklassi. Jooksjale sobiv vanuseklass on suurim number, mis on võrdne või väiksem jooksja vanusest.
Raskusastmed – raskusastmed jagunevad üldiselt põhimõtte järgi, et A on kõige raskem/pikem, B lihtsam/lühem C veel lihtsam/lühem jne. Kui raskusaste puudub, siis on kõigil sama rasusega rada.
Näited:
40-aastane daam sobib vanuseklassi D40
28-aastane mees sobib vanuseklassi H21, ent raskusastme võib ise valida – H21A, H21B jne.
58-aastane härra sobib vanuseklassi H55
16-aastane neiu sobib vanuseklassi D16
jne.
Ratastooliorienteerumine
Rattaorienteerumine
Raja tähis on kas RO-pikk, läbisõidu distans 18-22km, RO-keskmine läbisõidu distans 10-12km ja RO-lühike läbisõidu distans 5-7km. Klassid jagunevad analoogiliselt jooksuorienteerumise klassidele. Lihtsamad rattaorienteerumisklassid on jõukohased kõigile – tule ja avasta enda jaoks uus hobi!
MÄRKESÜSTEEM – KOMPOSTER VõI SPORTIdent (SI)
Uuem sõna orienteerumises on elektrooniline märkesüsteem (SPORTIdent ehk SI), mis kujutab endast sõrme külge kinnitatavat kiipi, millesse salvestatakse konrollpunktis selle number ja läbimise kellaaeg. Võistlejal pole vaja teha muud, kui pista SI pulk jaama ning oodata piiksu, mis tähendab, et andmed on kiipi salvestatud. NB! Enne starti on kindlasti vaja kiip eelmise võistluse andmetest tühjendada! Seda saab teha stardialas spetsiaalses tühjendusjaamas, mis on tähistatud märkega “CLEAR” või “CLEAR/CHECK”. Tühjendamine võtab natuke kauem aega, kui kontrollpunktis märke tegemine – seega tuleb tühjendamisel kannatlikult oodata kuni piiksuni. SI pulga kontrollimiseks on olemas ka eraldi kontrolljaam “CHECK”. Kui SI on tühjendatud ning kontroll tehtud, võib suvalisel ajal startida, registreerides oma stardi stardijaamas “START”. Kui isiklik SI pulk puudub, on seda võimalik ka korraldajalt rentida 1,5€ või õhust märke saamise puhul AIR kiipi 2€
Kompostrit kasutatakse juhul, kui SI-jaam ei tööta ehk ei tee märgistamisel piiksu. Sel juhul tuleb teha kompostrijäljend kaardi serva selleks ettenähtud kohta.
EOL-KOOD
Iga orienteeruja on registreeritud Eesti Orienteerumisliidu (EOL) orienteerujate andmebaasis. Võistleja andmete leidmine baasist toimub koodi alusel, mille saab registreerimisel. Finišis trükitakse igale SI-omanikule tulemused paberile. Kui võistleja kasutab isiklikku SI pulka, siis oskab arvuti kohe vastandada SI ja orienteeruja ning probleeme pole. Kui aga võistleja kasutab kellegi teise SI pulka (sh. rendipulka), siis peab ta teadma oma EOL koodi, sest selle alusel leitakse võistleja andmed andmebaasist ja tulemuste väljastamine möödub probleemideta. Kui pole EOL koodi saad esimene kord startida ja teha endale järgmiseks korraks EOL kood.
EOL koodi on võimalik teha Eesti Orienteerumisliidu koduleheküljelt:
https://orienteerumine.ee/eol-koodi-tellimine/
ORIENTEERUMISKAART
Stardist saab iga võistleja valida endale sobiliku rajaga kaardi.
Enne starti otsi kaardilt üles stardi asukoht ning tee kindlaks suund, kuhu poole minema on vaja hakata. Kindlasti kontrolli ka kaardi mõõtkava ning kõrgusjoonte vahet, et rajal ei tuleks sellest üllatust.
MõõTKAVA
Mõõtkava näitab, mitu ühikut kaardil vastab tegelikkuses loodusele. Näiteks mõõtkava 1 : 10 000 näitab, et üks 1 cm kaardil vastab 100 meetrile looduses. Samamoodi 1 : 5000 näitab, et 1 cm kaardil tähistab 50 meetrit looduses, 1 : 20 000 näitab, et 1 cm kaardil tähistab 200 meetrit looduses jne.
Kõrgusjoonte vahe, tähistatud kaardil tähega “h” näitab, mitme meetri tagant on joonistatud kaardile kõrgusjooned. S.t. kui näiteks kaardil on kujutatud mägi, mis koosneb kümnest kõrgusjoonest ning kõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit, siis mägi on 10 x 2,5 = 25 meetrit kõrge.
KOMPASS
Kompassi kasutatakse eelkõige (ilmakaarte) suuna määramiseks ehk leidmaks üles kaardil põhja suund. Samuti kasutataks kompassi suuna järgi jooksmiseks. Tänapäeval võib kompassid tinglikult jaotada kaheks: plaatkompass ja pöidlakompass.
Nüüd oled valmis osalema:
Tallinna Orienteerumisteisipäevakutel
Tallinna Pargijooksudel orienteeruma https://www.pargijooksud.ee/
Treeningrajad: GP Rogain https://www.oknomme.ee/?p=29
Okas päkka!
Mis on orienteerumine?
Esiteks on see üks tore viis aega veeta looduses, liikudes maastikul kaardiga.
Orienteerumine on spordiala, mis on kombineeritud jooksmisest ja oskusest kaardi järgi metsas liikuda. Orienteerumises läbitakse etteantud rada, mis on kantud kaardile. Rajal olevate kontrollpunktide läbimise kiiruse saab iga üks ise valida. Soovijad saavad tulemuse lõpuprotokolli.
Kuidas on see organiseeritud?
Osalejad stardivad Tallinna Orienteerumisteisipäevakul või Tallinna Pargijooksul endale sobival ajal ja intervallidega. Stardis saab iga osavõtja tema jaoks ettevalmistatud kaardi. Sellele on märgitud kontrollpunktid (KP), mis tuleb osalejal läbida kaardil märgitud järjekorras või valikorienteerumise rajal, st osaleja määrab ise kontrollpunktide järjekorra. KP on maastikul tähistatud spetsiaalse kontrollpunkti tähisega, mis kujutab endast puna-valget “tähist”. Üritustel kasutatakse elektroonilist ajavõttu, selleks elektrooniline SI-kiip.
Kus see kõik toimub?
Harilikult on orienteerumisvõistlused korraldatud metsades, parkides ja linnatänavatel. Kõige raskem (ja seega ka kõige parem) orienteerumismaastik on seal, kus on kõige vähem joonorientiire (teed ja rajad). Olulisematel võistlustel nagu MM proovivad korraldajad leida orienteerumiseks enim väljakutseid pakkuva maastiku.